Kihnu (16,38 km2) on Liivi lahe suurim saar. Armsalt kodune ja eksootiline üheskoos, meretaguses eraldatuses elav ning ometi külalislahke.
Kihnu saare traditsiooniline elamisviis on kantud UNESCO suulise ja
vaimse kultuuripärandi meistriteoste maailmanimekirja. Kihnu kultuuriruum on ainulaadne, selle silmatorkavaks omapäraks on Kihnu saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad, kihnu keel ja looduskeskkond.
Kihnu – siit on pärit tuntud meresõitjad ja hülgekütid, laeva-, viiuli- ja käsitöömeistrid. See on saar, kus kört muudab värve, see on saar, kus laul, tants ja pillimäng on elu lahutamatu osa.
Kihnu – see on aarete saar!
Kalmistu on kihnlaste jaoks sama püha koht kui kirik. Sinna minnakse vaikselt, mitte kunagi pärast päikese loojumist, et surnuid mitte häirida. Tänapäeval kasutusel olevalt surnuaialt leiab riste, millel surmaajaks on
märgitud 19. sajandi lõpp. Surnuaia peavärava lähedale on maetud kuulus kapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn, kelle põrm toodi Taanist Kihnu 1992. a. Tema kõrval puhkab Jõnnu viimase laeva “Rock-City” saarlasest
puusepp Karl Jerkwelt. Jõnnu mälestuskivi on püstitatud kapteni kodukohta Rootsikülla märkimaks kange mehe sünnikohta.
Kihnu muuseum asutati 1974. a. vanasse koolimajja. Väljapanekuid eksponeeritakse kaheksas ruumis. Kogu ekspositsioon
ulatub ajas tagasi kuni 100 aastat. Lugusid olulistest teemadest ja saarel elanud / elavatest inimestest esitatakse pildi, teksti, video ja esemete kaudu.
