Suur Munamägi on Eesti ja Baltimaade kõrgeim mägi. See asub Võrumaal Haanja kõrgustikul Haanja külas. Mäe kõrgus on 317,4 m, suhteline kõrgus on umbes 60 m. Suure Munamäe tipus asub 1939. aastal valminud Suure Munamäe vaatetorn. Vaatetorni kõrgus on 29,1 m.
Suur Munamägi asub Haanja küla lõunaserva lähedal. Lõuna pool asub lähedal Plaksi küla põhjaserv. Mägedest jäävad Vällamägi põhja ja Tsälbämägi lõunasse. Idas asub Vaskna järv.
Kirjalikult esmamainiti seda 1790 kujul Munna Mäggi. 1798 nimetati seda Muña Mäggi ja Eyer Berg. Mägi asus Rõuge kihelkonnas. Nimi on saadud mäekuju võrdlemisest munaga. Selline võrdlus on sagedane, vanal Võrumaal leidus vähemalt 19 Munamäge. Sellegipoolest kutsutakse seda mäge kohalikus kõnepruugis lihtsalt Munamäeks.
Eesti kõrgeima mäena on Suur Munamägi üks Eesti rahvuslikke sümboleid ja leidnud kultuuris laia kajastust. Muuhulgas inspireeris Munamäelt avanenud vaade kirjanik Juhan Kunderit luuletuseks, milles on read: "Kui siit pilve piirilt alla vaatan / üle õitsva Eestimaa, / rõõmulaule siis maailma saadan, / hüüan pikse häälega: / Siin on ilus elada!"[6]Ajaloo jooksul on Suure Munamäe kõrguse mõõtmistel saadud eri tulemusi. 1933.–1934. aasta topokaardil on mäe kõrguseks märgitud 316,8 meetrit. 1947–60 tehtud mõõtmistega saadi mäe kõrguseks 318,1 meetrit.
2013. aastal maa-ameti korraldatud mõõdistamisel selgus, et laseri abil lennukilt maapinna kõrgust mõõtnud LIDAR-seadme kohaselt on mäe kõrgus 317,4 meetrit. Tartu ülikooli geograafia instituudi geoinformaatika ja kartograafia professori Tõnu Oja sõnul tuleks LIDAR-i andmeid kontrollida teistegi meetoditega. Baltikumi kõrgeimaks tipuks jääb Suur Munamägi siiski ka juhul, kui LIDAR-i andmed kinnitatakse.
Vaatetorn Suurel Munamäel
Mäel on olnud 5 vaatetorni. Esimene torn ehitati vahitornina 1812. aastal, mil Lõuna-Eestit ähvardas Napoleoni vägede sissetungi oht. Legendi järgi see hävitati, sest ajas merelaevu segadusse[9]. Teise torni ehitas 1870. aastal kohalik kõrtsmik. Torn oli 8 meetrit kõrge ja kõrtsi pärast kohalike seas populaarne. Torni mahtus ainult 4–5 inimest ja varsti hakkasid puud vaadet segama.
Kolmas torn ehitati teise torni peale, kasvatades selle 12 meetri kõrguseks.
Neljas torn ehitati 1925. aastal, kui Eesti oli iseseisev riik. Puidust torn ehitati 3 kuuga ja oli 17 meetrit kõrge. Võru maakond ehitas inimestele ligipääsuteed, puhastas metsa ja pani torni ette pingid. 19. juulil 1925 avati pidulikult neljas vaatetorn. Varsti saadi aru, et torn oli vana ja taas hakkasid puud vaadet segama. Kõrgus polnud piisav.
Viies, 25,7 meetri kõrgune torn ehitati 1939. aastal. Arhitekt Artur Jürvetsoni projekteeritud raudbetoon-tellishoonet peetakse Eesti funktsionalismi silmapaistvaks näiteks. Torn valmis 1939. aasta juunis, aga pidulik avamine jäi Teise maailmasõja tõttu ära. Torn ei saanud sõjas palju kannatada ja seda remonditi 1955. aastal.
Vaatetorn 2014. aastal pärast renoveerimist
Torn rekonstrueeriti 1967–71 Toomas Reinu ja Veljo Kaasiku[6] projekti alusel, mida peetakse Eesti neofunktsionalismi alguseks. "Katsusin seda tööd teha siidkinnastes ja jätkasin objekti ehituskunstilisi printsiipe, mille tulemusena vaatetorn muutus ehk esialgsest isegi sihvakamaks," iseloomustas arhitekt Rein oma taotlusi. Kavandi kohaselt müüriti kinni torni rõdu kumer osa, tühjad aknaavad täideti akendega, muudeti kõrgemate korruste trepi konstruktsiooni, tippu ehitati uus akendega vaatekorrus ja tõsteti lahtist vaaterõdu. Ülemise vaaterõdu põranda kõrguseks sai 29,1 meetrit maapinnast. Torni tipust, mis jääb merepinnast 346,7 meetri kõrgusele, näeb kuni 50 km kaugusele.
2004. aasta augustist kuni 2005. aasta juulini toimusid põhjalikud renoveerimistööd: uuendati vaatetorn, kuhu ehitati lift ja kohvik, ning torni juurdepääsuteed ja lisati valgustus. Tööd maksid 10 miljonit krooni, raha koguti ka avaliku annetuskampaaniaga. Renoveeritud torn avati pidulikult 24. juulil 2005. Renoveerimistööde projekti arhitekt oli endiselt Toomas Rein. Vaatetorni tagaküljele rajati klaasist ja terasest liftišaht, milles liigub 12-kohaline klaasitud välisseintega liftikabiin. "See on liftile ainumõeldav asukoht, mis ei kahjusta hoone välisilmet. Liikuvast klaasitud kabiinist meeleoluka kuppelmaastiku nautimine pakub fantastilise elamuse," kommenteeris Rein. Et maapealsele korrusele lisatud kohvik ei rikuks vaatetorni arhitektuurset ülesehitust, liitis arhitekt torni külge kivist külgehitusega täpselt võrdse klaasmahu, mis muudab senise ebasümmeetrilise plaanilahenduse sümmeetriliseks, samas jääb tänu klaasi läbipaistvusele domineerima senine kivimaht. Kohvikuesine terrass on kasutatav kontserdipaigana.
