Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn. Linn moodustab ühtse terviku kaksiklinn Valkaga, mõlemat läbib Pedeli jõgi. Ühine raudteejaam asub Eesti poolel. Elanikke on kokku ligi 20 000.
Valgat on esmakordselt mainitud 1266. aastal nime Walk all Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega.
1584. aasta 11. juunil andis Poola kuningas Stefan Bathory Valgale asutamiskirja ja Riia õiguse. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks.
3. juulil 1783 loodi Katariina II ukaasiga Balti provintsidele uus halduskord ning Riia ja Võnnu (Cēsise) maakonna kirdeosadest moodustati Liivimaa kubermangu Valga kreis ning linnast sai kreisilinn ehk maakonnakeskus.
Valga viimane linnapea oli Kalev Härk.
Valgat on esmakordselt mainitud 1266. aastal nime Walk all Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. 15. sajandil oli Valga alev üks kahest kohast, kus kogunes Vana-Liivimaa maapäev, teine oli Volmari Lätis.
1286. aastast leidub sissekanne Riia linna võlaraamatus, kus mainitakse Johannes Clericus de Walcot ja Johannes Stedinc de Walkot. 1296. aastal mainitakse sealsamas Thidericus de Walcot. Ilmselt olid need inimesed Valgast pärit. Võib oletada, et Valga alevi algne nimi oli Walco, Walko, Walk. Teise versiooni järgi pärineb Valga nimi vanast eesti sõnast "valketa", mis tähendas 'valge'. Valgal oli ka teine nimi, mis seostus linna sees voolava Pedeli jõega: Podel, Põdeli jne. Lõpuks jäi nimeks Walk, Valga, Läti poolel Valka.
1536. aastal nimetati Valgat väikeseks asulaks, millest pool kuulub Liivimaa ordule ja pool Tartu piiskopkonnale.
11. juunil 1584 andis Poola kuningas Stefan Bathory Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonda kuulunud Valgale asutamiskirja ja Riia linnaõigused. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks. Valga jäi Poola-Leedu valdustesse. 17. aprillil 1590 kinnitas Poola kuningas Sigismund III Valga asutamiskirja teist korda.
1626. aastal läks Valga rootslaste valdusse. 6. märtsil 1626 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf kõik Valga senised privileegid.
1710. aastal läks Valga Põhjasõja käigus Venemaa valdusse. 5. oktoobril 1764 kinnitas keisrinna Katariina II järjekordselt Valga linna privileegid. 3. juulil 1783 loodi Katariina II ukaasiga Balti provintsidele uus halduskord. Riia ja Võnnu (Cēsise) maakonna kirdeosadest moodustati Valga kreis, mis kuulus Liivimaa kubermangu. Nii sai Valgast kreisilinn ehk maakonnakeskus. 1865. aastal ehitati linna ühekorruseline kõrge poolkelpkatuse, katuseakende ja tornikesega historitsistlikus stiilis Valga raekoda.
1903. aastaks oli Valgast saanud tähtis raudteede keskus. Tänu sellele kasvas Valga linna elanikkond kiiresti. Valga raudteejaama läbis neli raudteed:
laiarööpmeline Pihkva–Valga–Riia raudtee
laiarööpmeline Valga–Tartu raudtee
kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee
kitsarööpmeline Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee
23. märtsil 1902 valiti esimene eesti soost Valga linnapea: Johannes Märtson.
1913. aastal oli Valgas 5 suuremat, üle 20 töötajaga tööstusettevötet, kus töötas 700 töölist, sealhulgas raudteetöökodades 500. 1914. aastal ehitati linna elektrijaam, võimsusega 270 kW.
Esimese maailmasõja käigus hõivasid linna Läti punased kütipolgud ja pärast nende taganemist Venemaale okupeerisid sakslased Valga 1918. aasta jaanuaris. 31. jaanuaril 1919 toimus Valga linna lähedal Vabadussõja kuulus Paju lahing.
Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.
1. juunil 1922 asutati Valga Muusikakool, mis on koos Narva Muusikakooliga vanimaid muusikakoole Eestis.
1939. aasta 1. septembril algas Teine maailmasõda. 1940. aasta 17. juunil Nõukogude Liit okupeeris ja 6. augustil annekteeris Eesti.
9. juulil 1941 hõivasid Valga Saksa okupatsiooniväed. 19. septembril 1944 vabanes Valga saksa okupatsioonist, mis asendus nõukogude okupatsiooniga.
17. oktoobril 1993 toimusid taasiseseisvunud Eestis Valga linnavolikogu valimised. Alates 1994. aastast toimuvad igal aastal 11. juunil, Valga linna sünnipäeva paiku, Valga linna päevad. Alates 2005. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele Valga linna aukodaniku tiitel.
Seoses Schengeni lepinguga liitumisega kõrvaldati 21. detsembril 2007 Valgas kõik piiripunktid ja -tõkked.
